Immunoteraapia

See artikkel vajab toimetamist. (September 2015) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Immunoteraapia ehk immuunravi (ka desensibiliseerimine, profülaktiline immuunravi) (immunotherapia) on koondnimetus mitmetes teadusharudes rakendatavate mitmesuguste ravivõtete ja erinevas vormis ainete ja/või rakkude, valkude kas pikema- või lühemaajalise manustamise kohta osade loomade (sh inimeste) organismi, mille eesmärgiks on soovimatute haiguslike seisundite sümptomaatika vähendamine, näiteks mitmesugused allergiad, kas indutseerides, aktiveerides või inhibeerides immuunvastuseid (immunosupressioon).

Immunoteraapia jagatakse:

• passiivne immunoteraapia – haiguse ravi valmis antikehade viimisega patsiendi organismi;
• aktiivne immunoteraapia – patsiendi immuniseerimine vastavate antigeenidega;
• Vähi immunoteraapiaks loetakse ka immuunsüsteemi mittespetsiifilist stimuleerimist erinevate ainetega, millega on püütud ravida vähktõbe;^[1]
  • rakuline immunoteraapia;
  • monoklonaalse antikeha teraapia;
• looduslike toksiinide (mürgi) immunoteraapia;
• allergeeni immunoteraapia on süsteravi võte, mis koosneb seeriast süstidest, mis sisaldavad väikses koguses allergeeni, millele patsient on ülitundlik. Pärast allergiasüste esineb umbes 80–90% patsientidest vähem allergiavaevusi.^[2]